kindlasti vaja suudlemistreeningut. Palju tähtsam on, kuidas Sa end suudlemise ajal tunned. Kui tunded on õiged, muutub suudlus mõlemale nauditavaks elamuseks. Kui Sul on hambaklambrid, siis ära karda sellepärast suudelda. Midagi ei juhtu, see on samahea, kui kõik kannaks nabaneeti. Ole hirmust üle! Kui te suudlemist naudite, siis liibuvad teie kehad üha enam teineteise vastu. Äkki tekib Sul soov oma parneri keha veel lähemalt tunda saada. Te suudlete ja silitate teineteist, kuni käed jõuavad T-särgi alla ja puudutavad juba kohti, mida Sa veel ei näe. Poisi keha võib tunduda võõras, aga ometi ka tuttav. Samal ajal tahab ka poiss Sind tundma õppida. Ta silitab Su rindu, Su puusi ja tuharaid, ning ühel hetkel jõuab ta käsi ka Su jalge vahele. See on ääriselt erutav. Sul on vaheldumisi nii palav kui külm ning Sa tunned, et seal tekib väga kuum ja kõdiav tunne
.. Ühel päeval ta ütles: "Te võiksite mulle kingituse tuua." Ma küsisin: "Mida te tahaksite?" Ta vastas: "Tooge mulle Peterburist üks lõhnaseep." Järgmine kord ma tõin. Ta jooksis koos sellega minema ja tuli siis varsti tagasi, näost üleni õhetav, sirutas oma kergelt lõhnastatud käed minu poole ja ütles: "Suudelge mu käsi, nagu te suudlete oma peente Peterburi daamide käsi..." Ma laskusin ta ette põlvili... ma ei usu, et ma olen kogu oma elu jooksul kunagi midagi nii ilusat kogenud. (Tatjana jookseb minema, silmad pisarais. Turgenev märkab ootavat Belinskit ja läheneb talle.) TURGENEV: Kas teie olete Belinski? Vabandage mind... Mulle oleks suur au, kui te oleksite nõus võtma vastu...
See on tore. Nad on nii kenasti kõik kirjuks tehtud.» «Jah, seda küll. Ja nad saavad ränka raha -- enamasti terve dollari päevas, nagu Ben Rogers räägib. Ütle, Becky, kas sa oled kunagi kihlatud olnud?» «Mis see on?» «Noh, kihlatud, et mehele minna.» «Ei ole.» «Kas sa sooviksid olla?» «Ma arvan küll. Ei tea. Mis moodi see on?» «Mis moodi? Ei mingit moodi. Sa ütled lihtsalt ühele poisile, et sa ei taha iial kedagi teist peale tema, iial, iial, iial, ja siis te suudlete, ja see on kõik. Igaüks võib seda teha.» «Suudelda? Misjaoks suudeldakse?» «Noh, tead, see on -- noh, nii tehakse alati.» «Igaüks?» «Nojah, kõik, kes teineteist armastavad. Kas sa mäletad, mis ma tahvlile kirjutasin?» «J-jah.» «Mis see oli?» «Ma ei ütle sulle.» «Kas mina ütlen sulle?» «J-jah, aga mõni teine kord.» «Ei, praegu.» «Ei, mitte praegu -- homme.» «Oh, ei, praegu, palun, Becky. Ma sosistan, ma sosistan üsna tasa.» Becky kõhkles