Kui mees naist armastab, kas see on siis tema süü? Oh, mu jumal! Kuidas? Teie ei anna mulle siis iialgi andeks? Kas te mind igavesti mõtlete vihata? Tähendab, lõpp kõigele? See teebki mind halvaks, iseeneselegi vastikuks! Te ei vaata mulle otsagi! Teie mõtlete võib-olla sellal hoopis millestki muust, kui mina siin teie ees püsti seisan ja värisen meie kahe igaviku piiril! Kõigepealt ärge mulle ohvitserist kõnelge! Ma langeksin teie ette põrmu, suudleksin mitte teie jalgu, sest seda teie ei lubaks, vaid maad teie jalge all; nuuksuksin kui laps, kisuksin oma rinnast välja mitte sõnu, vaid oma südame, oma hinge, et teile öelda, ma armastan teid; kõik aga oleks asjata, kõik asjata! Ja ometi on teie hing täis õrnust ja headust. Teist hoovab kõige kaunimat mahedust; te olete üleni sulnis, hea, kaastundlik ja veetlev. Ainult minu vastu olete kuri! Oh, milline saatus!» Ta peitis pea käte vahele. Tütarlaps kuulis teda nutvat
Aga veel enam tahaksin, et nad jätaksid mu rahule.» Tom seletas: «Noh, ma ütlen sulle, mis mina arvan. Kas tead, miks nad siia tulevad just selle põgenenud neegri söögi ajal? Sellepärast, et neil on nälg; see ongi see põhjus. Tee neile nõiutud pirukas; seda tuleb sul teha.» «Aga heldeke, mister Sid, kuidas ma oskan teha nõiutud pirukat? Ma ei oska teha. Ma ei ole sihukesest asjast veel kuulnudki.» «Noh, ma teen siis ise su eest.» «Teete, kullake? Kas tõesti? Suudleksin maad te jalge all selle eest!» «Hea küll, teen seda su meeleheaks, sest sa olid meile hea ja näitasid meile põgenenud neegrit. Aga sa pead kangesti ettevaatlik olema. Kui me tuleme, pead selja k e e r a m a ; j a ükskõik, mis me potti paneme, sa ei tohi midagi vaadata. Ja ära sa vaata, kui Jim potti tühjendab; midagi võib juhtuda, ma ei tea mis. Ja peaasi, ära puuduta nõiutud asju.» «Puudutada, mister Sid? Kuidas te võite seda öelda? Ma ei katsuks neid näpuotsagagi; isegi
annaabi.ee 
