Silmlased
mõrdpüünistega jõkke siirdumise perioodil.
Ojasilm (Lampetra planeri)
Ojasilm sarnaneb kehakujult jõesilmuga, kuid on väiksem. Seljauimed neil puutuvad alati
teineteisega kokku, tagumine neist ulatub sabauimeni. Esineb 7 paari lõpuseavasid.
Sarvhambad paiknevad ümber suuava nagu jõesilmul, kuid nad ei ole kunagi teravad:
suuketast ümbritsevad narmastepärja alusel kulgeb servhammaste rida, mis suuketta
ülaserval laiub 1,5-3-reaseks ülahuule väikeste hammaste vööks. Selle ja suuavapealse
7
(kummalgi küljel hambaga) sarvplaadi vahel paikneb 5-8 suuremat, väikestele
alusplaadikestele kinnituvat ülahuulehammast. [3, 5, 7]
Kudemise ajaks seljauimed kõrgenevad, emastel moodustub pärakuuim, isastel pikk
(umbes 4 mm) ja peenike genitaalnäsa (paaritusorgan). Narmad suuketta serval on isastel
suuremad ja eredavärvilised, emastel peaaegu puuduvad, väikesed. Värvus võib isegi
naaberjõgedes varieeruda
annaabi.ee 
