Esimene pidulik talitus oli kultuslik "puhastus", mille pidid läbi tegema ka kõik templisse sisenevad elavad. Siis toimus mumifitseerimine, mis Vana riigi ajal vaevalt muud oli kui surnu sisikonna kõrvaldamine ja tema mähkimine lõuendiribasse. Hilisem palsameerimisprotsess oli tunduvalt keerukam ja põhjalikum, kus peaosa etendas surnukeha neljakümne päevane erilises leeliselahuses hoidmine ja aromaatsete, roiskumist vältivate vaikudega immutamine. Viimasena viidi läbi suuavamise tseremoonia, mis pidi muumia eluga täitma. Nii valmis hävimatu eluase igavesti elavale hingele Ka'le. Pärast palsameerimist mähkisid preestrid muumia käed ja jalad ning iga tema sõrme lintidesse, milledele oli kirjutatud palve- ja loitsimissõnad. Muumia rinnale pandi ühe vanaaja tähelepanuväärsema kirjaliku mälestusmärgi - "Surnute raamatu" käsikiri ja preestrid laususid sellest järgmisi sõnu. "Mina olen see, kellele ükski jumal ei suuda takistusi teha...
Esimene pidulik talitus oli kultuslik "puhastus", mille pidid läbi tegema ka kõik templisse sisenevad elavad. Siis toimus mumifitseerimine, mis Vana riigi ajal vaevalt muud oli kui surnu sisikonna kõrvaldamine ja tema mähkimine lõendiribasse. Hilisem palsameerimisprotsess oli tunduvalt keerukam ja põhjalikum, kus peaosa etendas surnukeha neljakümne päevane erilises leeliselahuses hoidmine ja aromaatsete, roiskumist vältivate vaikudega immutamine. Viimasena viidi läbi suuavamise tseremoonia, mis pidi muumia eluga täitma. Nii valmis hävimatu eluase igavesti elavale hingele Ka'le. Pärast palsameerimist mähkisid preestrid muumia käed ja jalad ning iga tema sõrme lintidesse, milledele oli kirjutatud palve- ja loitsimissõnad. Muumia rinnale pandi ühe vanaaja tähelepanuväärsema kirjaliku mälestusmärgi - "Surnute raamatu" käsikiri ja preestrid laususid sellest järgmisi sõnu. "Mina olen see, kellele ükski jumal ei suuda takistusi teha...