"suuandmises" - 1 õppematerjal

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

» «Mis süüd pean ma andeks andma?» küsis Agnes tumeda häälega. «Ma armastan sind, ma ei suutnud kiusatuse vastu panna, ma suudlesin sind, kui sa uinusid.» 315 Agnese palgeid kattis sügav puna, aga ta silmades säras õnne läige. Ta ei kostnud midagi, vaid pani käed noormehe kaela ümber ja sundis teda üles tõusma. «Mispärast unes?» küsis ta siis pehmest! ja veidi pilklikult. Seekord sulasid nende huuled vastastikuse leppimise tõttu pikas kuumas suuandmises kokku. «Agnes! Agnes!» kordas Gabriel kasvava tuhinaga; peale armsa nime ei olnud tal uimastava õnnetundmuse avaldamiseks esiotsa ühtki sõna käepärast. «Kas sa mind tõesti armastad?» küsis Agnes tema rinnal nuttes. «Seda sa küsid veel!» hõiskas nüüd Gabriel täiest südamest. «Ma armastan sind ju sest silmapilgust saadik, kui sind esimest korda metsas nägin. Aga sina -- kuidas võib see olla -- ?» «Oh sina umbusklik!» sõitles Agnes läbi pisarate naeratades