Eesti keskaeg
Maapäevast
osavõtu õigus oli neljal seisusel: Riia peapiiskopil ja teistel piiskoppidel; ordumeistril oma kõrgemate käsknikega;
vasallidel; Riia, Tallinna ja Tartu linnadel. Talupoegadel osavõtuõigust mõistagi polnud (näiteks Soomes ja Rootsis oli). Igal
seisusel oli maapäeval otsustamisel üks hääl ja otsused pidid olema ühehäälsed. Maapäeva teke tähistas senisest feodaalsest
anarhiast õiguslikult korrastatuma sei-susteriigi teket, kuid järgmist sammu ühtse tsentraliseeritud riigi loomise teel ei astutud.
Vana-Liivimaa jäi omavahel väga lõdvalt seotud riigikeste konföderat-siooniks.
Narva ja Ivangorod (Jaanilinn) pildistatuna põhjakaarest. Maailmas on vähe kohti, kus tsivilisatsioonide vastasseis ja kooseksisteerimine
nõnda kujukalt on materialiseerunud. Need kaks hindlust seisavad juba sajandeid Euroopa ja Venemaa, Lääne ja Ida piiril.
RAHVUSVAHELISE OLUKORRA MUUTUMINE. Alates 14.-15
annaabi.ee 
