Hurwitzi jargi. Kuid uldise Nyquisti stabiilsuskriteeriumi matemaatiline esitlusviis keerukas, mistottu rakendatakse sagedamini selle kriteeriumi uht erijuhtu, mille alusel on voimalik hinnata enamkasutatavate automaatjuhtimissusteemide stabiilsust, kuid tulemusse tuleb suhtuda teatava reserveeritusega. Erijuhtu nimetatakse Nyquisti stabiilsuskriteeriumi vasaku kae reegliks, mida saab rakendada negatiivse tagasisidega susteemidele ning mille formuleering kolaks /4/, /5/, /6/, /8/:
vastastikust sõltuvust ja vastastikuse sõltuvuse erinevate vormide sotsiaalseid tähendusi (Turner 2002). Antropoloogid Malinowski, Mauss, Schneider ja Levi-Strauss on kaasa aidanud selle teoreetilise perspektiivi tekkimisele sotsiaalteadustes, kuigi antropoloogiline töö keskendus laiemale vahetuse süsteemide ulatusele nagu näiteks sugulussüsteemid, kinkide vahetus ja üldistatud vahetuse susteemidele (Turner 2002). 2. TEOREETIKUD 2.1 George C. Homans George C. Homans oli Ameerika sotsioloog, keda peetakse biheivoristliku sotsioloogia ning vahetusteooria alusepanijaks. Teda peetakse üheks peamiseks sotsioloogia teoreetikuks 1950. - 1970. aastatel. (Dillon 2009) Ta sündis 1910. aastal soliidses Bostoni kõrgklassi perekonnas. 1928. aastal asus ta Harvardi Ülikooli inglise ja ameerika kirjandust õppima, kuid hiljem hakkas huvi tundma hoopis sotsioloogia vastu