"sussikest" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

pilk oli kiindunud. Kui Mahiette pea tagasi tõmbas, oli ta nägu pisaraist märg. «Kuidas seda naist kutsutakse?» küsis ta Oudarde'ilt. Oudarde vastas: «Me nimetame teda õde Gudule'iks.» «Ja mina,» vastas Mahiette, «mina nimetan teda Paquette-la-Chantefleurie'ks.» Siis pani ta sõrme suule ja soovitas kohkunud Oudar-de'il pea aknaavasse pista ja sisse vaadata. Oudarde vaataski ja nägi nurgas, kuhu vangi pilk sünges vaimustuses üksisilmi sihtis, väikest roosast siidist sussikest, mis rikkalikult kuld- ja hõbelitrikestega välja oli õmmeldud. Pärast Oudarde'i vaatas ka Gervaise kongi nurka, ja kõik kolm hakkasid õnnetut ema nähes nutma. Kuid nende pilgud ega nende pisarad ei eksitanud kongisolijat. Selle käed jäid kokku, huuled sõnatuks, silmad ühte kohta sihituks. Kes kogu seda lugu teadis, sellel võis süda lõhkeda, nähes, kuidas seda sussi vaadati. 213 Ükski kolmest polnud veel ainustki sõna poetanud, nad ei julgenud kõnelda, isegi mitte sosistada