Nakatunuid koed tumenevad japehemenevad. Haigused kanduvad edasi tuule ja vihmaga, tekitades lehtede ja õite teisnakkuse. Hahkhallitust, samuti teisi tulbihaigusi soodustab tulbi sibulate hiline mahapanaek ja kaltsiumi puudus mullas. Tõrje: 1. Pritsida avamaal tärkamise ja õitsemise vahelisel ajal 2...3 korda vaheldumisi fundasooli,topsiini,tsineebi,TMTD,polükarbatsiini,eupareeni ja kaptaani 0,4%-lise suspen suspensiooniga. 2. Nõrgalt tärganud jakahjustatud taimed kevadel kohe eemaldada! 3. Varakevadel anda tulpidele pealtväetisena kaltsiumnitraati. 4. Ajatamisel kasta nakatunud tulpe topsiini või fundasooli 0,1% suspensiooniga. 5. Säilitada tulbisibulad kuivas ruumis (õhuniiskus alla 70%) 6. Samas kohas tulpe mitte enne 4...5 aasta möödumist kasvatada. 7. Võtta sibulad üles õigel ajal. 8. Kasvatada haiguskindlaid sorte
vaid väikesest rümba osast ning organismid, mida esineb vähe või ebaühtlaselt, näiteks salmonellad, võivad jääda avastamata. Põhiline alternatiiv kaelanaha proovile on kogu rümba loputamistehnika. Selleks tuleks kogu rümp töötlemisliinilt eemaldada ja asetada steriilsesse plastikaatkotti koos lahjendusvedelikuga, mida peab olema vähemalt 500 ml. Seejärel kott sule- takse ja seda loksutatakse hoolikalt, nagu on kirjeldatud Barnesi poolt. Suspen- siooni kasutatakse mikrobioloogilisteks analüüsideks. Kuigi loputusmeetod annab ülevaate kogu rümba saastatusest, nii pinnalt kui seestpoolt, on suhteliselt ebatõe- näone, et uuritavasse vedelikku satuvad tugevasti rümba välispinnale kinnitunud organismid. Lisaks sellele on loputamistehnika ka liialt töömahukas ja sobimatu kalkunirümpadele nende suuruse tõttu. Proovide võtmiseks külmutatud lihast, näiteks lihaplokkidest ja mehaaniliselt
annaabi.ee 
