Vladimir Stserbitski (1918-1990): Ukraina MN esimees 1965-1972, Ukraina KP 1. sekretär 1972-1989. Poliitbüroos 1971-1989, liikmekandidaat 1965-1971. Dmitri Poljanski (1917-2001): MN esimehe 1. asetäitja 1965-1973. Pärit Ukrainast. Tõrjuti võimult 1976. Gennadi Voronov (1910-1994): Vene NFSV MN esimees 1962-1971. Poliitbüroo liige 1961-1973. Arvds Pelse (1899-1983): Läti KP 1. sekretär 1959-1966. Oli mitteslaavlasena ohutu partei tippudele, samal ajal oli abielu kaudu seotud Susloviga. 3 Kirill Mazurov (1914-1989): Valgevene KP 1. sekretär 1956-1965. Teine kuulekas käsu-täitja, lahkus poliitbüroost 1978. Pjotr Maserov (1918-1980): Valgevene KP 1. sekretär 1965-1980. Poliitbüroo liikme-kandidaat 1966- 1980. Peeti võimalikuks Breznevi järglaseks. Hukkus autoõnnetuses. Viktor Grisin (1914-1992): Moskva KP 1. sekretär 1967-1985. Oli 1961-1971 poliitbüroo
pataljonist osales selles vähemalt 10. Uus nõukogude okupatsioon- 1944-1945. aastal toimus Nõukogude Liidu pealetung Valgevene rindel, mis viis ka Leedu hõivamiseni. Leedu vallutus lõppes 1945. aastal Klaipeda piirkonna liitmisega Leedu NSV-ga, mille pindala kasvas. Leedu elanikkond oli suuresti vähenenud. Klaipeda hõivamisel osales Nõukogude Armee 16. Leedu diviis (50 000 leedu meest). 1944. aastal Leedu juhtimist teostas ÜK(b)P KK Leedu büroo Moskvas eesotsas Mihhail Susloviga - Leedu võimu kõrgeim instants. 1944. aastal tapeti 2000 leedu partisani ja üle 5000 arreteeriti. Moodustati SARK, mille eesmärk oli võidelda partisanide vastu - Suurimad salgad purustati. Mihhail Suslov palus L. Berialt, et saadetakse täiendavad SARK jõud (9 polku). 1945. aastal mõisteti sõjatribunali alusel süüdi 8500 inimest, kellest 500 maha lasti. Leedu inimkaotused- Enne II MS Leedus elas 2 900 000 inimest, 1945. aastaks Leedus elas 2 400 000 inimest