Armeenlased ja Eesti
peetavas võitluses. Arhiivides on säilinud dokumente, mis tõestavad
näiteks V. Vartanjani, A. Grigorjani, V. Avakhjani ja K. Mamuljani
osavõttu revolutsioonilisest liikumisest Tartus. 1909. aastal loodi
Tartu Ülikoolis Taga-Kaukaasia armeenia kaasmaalaskond, kelle üks
eesmärke oli ,,koostada ja lugeda kirjandusteoseid ning ettekandeid
armeenlastele huvipakkuvatel teemadel".
Armeenlasi tuli Tartusse väga paljudest kohtadest: Jerevanist,
Tbilisist, Bakuust, susist, Karsist, Erzerumist, Aleksandropoolist,
Etsmiadzinist, samahist ja mujalt.
1912. aastal ühinesid armeenia tudengid korporatsiooniks Armenia.
Nii kaasmaalaskond kui ka korporatsioon korraldas koosviibimisi ning
loenguid kodumaa ajaloost ja kultuurist, levitas armeeniakeelseid
ajalehti ja kirjandust. Veebruaris 1916 lõpetasid mõlemad
organisatsioonid tegevuse.
Ajavahemikus 1802-1917 viibis Eestis pikemalt või lühemalt kokku
üle 300 armeenlase