Kordamisküsimuste vastused
Kõige raskem on eesti lastele r, rasked on ka s, l, k ja õ.
k: mõnedel lastel väga varakult, teistel viimase konsonandina.
Võimalikud probleemid:
- h. puudumine,
- h. asendamine e substitutsioon (üldlevinud ja individuaalsed substituudid) [Sandril t s-i asemel näit tuvila],
- h.-te segistamine,
- h. moonutamine [r].
Suht vähe on eesti keeles häälikute segistamist, sest meil puuduvad rasked kontrastid (näit susisevate häälikute või helilise-
helitu kontrast). Segistatakse r-l, t-k ja mõningaid teisi [v-r Sandril vävar, st metatees].
Substituudid on normaalse arengu korral akustiliselt erinevad, artikulatoorselt lähedased. Väärarengut osutavad sellised
substituudid, mis on akustiliselt lähedased.
EE keele põhjal eelnevale lisaks (E. Lepik)
- häälik ei tule kasutusele kõigis positsioonides (näit kaashäälikuühendites hiljem)
- hääliku artikuleerimise tugevus ei pruugi olla küllaldane