Kuid halli laeva ei tulnud enam iialgi. Ma kükitasin laste tatsumisi igapäevaselt tundval heledal linaleomil, mind ümbritsesid õppurid, kes tublimad kes laisemad, see pikk koridor oli kitsas ja väga külm. Ainus, mis mu silm haaras, oli lutsukomm mille mu klassivend oli kotist välja tõmmanud, see oli harv nähus kui ta seda kellegagi jagas. Ma olin tal aidanud ära teha koduse töö ning nüüd tänutahaks sain maitsta seda klaaskommi, see oli hapu ning selle sisemus peitis endas susisevat pulbrit, mis nina krimpsu kiskus. Laste kiired sammud tõid mu ninna kaugelt tekkinud aromaatse lõhna, mu kõht oli selgroo küljes juba kinni. Ma kompasin taskust telefoni ning kell näitas, et lõunani oli veel aega kaks tundi, õnneks hoidis mu maitsemeelt kontrolli all mu kursusevenna lutsukomm.
Jüri Allik, Psühholoogia Gümnaasiumile: · Peale meid ümbritsevate asjade (nt seinad, lauad ja toolid) ja protsesside (nt auramine) on nähtused, mida nimetatakse vaimseteks ehk mentaalseteks. Näiteks märgates, et sõber istub keskendunult, vaadates ühte punkti, küsime temalt: "Millele sa mõtled?", eeldades, et ta oli ametis tegevusega, mida me tavaliselt nimetame mõtlemiseks. Või kui me näeme kassi, kes on tõmmanud küüru selga ja teeb susisevat häält, siis ütleme, et ta on vihane ja võib kellelegi kallale karata. Mõlemal juhul kõneleme sündmustest, mis toimuvad kellegi peas. Nii mõte kui viha on asjad, mis toimuvad organismi sisemuses ja nende olemasolust saame aimu vaid mõnede iseloomulike väliste märkide abil. Selliseid organismi sisemuses toimuvaid vaimseid ja hingelisi tegevusi võetaksegi kokku sõnaga psüühika. Psüühika on organismi võime peegeldada
annaabi.ee 
