Tiit Lauk humanitaar
võitu traditsionaalse džässi koosseisudega, kus nn kohustusliku instrumendina torkab silma
bandžo, erinevusena aga trombooni puudumine ja euroopaliku elemendina lisandunud viiul.
Nagu tabelist ja fotodeltki näha, eelistati meie džässi algaastail 6–7-pillilist koosseisu, kus
kindlasti oli viiul, klaver, trummid ja 2–3 puhkpilli (trompet ja 2 saksofoni), tavaliselt ka
bandžo. Enamikus orkestrites ei olnud veel kontrabassi, mõnel juhul kasutati bassipillina
susafoni (Merry Party, Bi-Ba-Bo, Bonzo Band). Kontrabassi ei olnud ka The Murphy Band’i
algkoosseisus (vt foto 4), 1928. aastal tehtud fotol (foto 5) aga juba on. Kontrabassiga
koosseisud sarnanevad tüüpiliste inglise tolle aja tantsuorkestritega, mida mitmed meie esi-
mestest džässbändidest (The Murphy Band, Vivo Band, Red Hot Ramblers) oma eeskujudena
on maininud.
Alates 1930. aastatest on märgatav tendents orkestrite puhkpillirühma suurenemisele: nagu
annaabi.ee 
