Gaaskeevitus
deformeerimise või üheaegselt mõlema mooduse vahel.
Kõik olemasolevad keevitusprotsessid võib jaotada kahte põhirühma --- survekeevitus ja
sulakeevitus.
Keevisliite moodustamiseks vajaliku energia liigi ja metalli sisestamise viisi järgi eristatakse
kaar-, gaas-, termiit-, räbu- jne. keevitust.
Keevitamise teel on võimalik moodustada kõige mitmekesisema ristlõikega
metallkonstruktsioone. Neetkonstruktsioonides on survevarrasteks tavaliselt rööpsed nurkterased.
Kuid neidsamu nurkteraseid on võimalik kokku keevitada selliselt, et moodustub õõnes varras.
Metallide gaaskeevitus.
Gaaskeevitus kuulub sulakeevituse rühma. Gaaskeevituse puhul on soojusallikaks
keevituspõleti leek, mis tekib põlevgaasi ning tehniliselt puhta hapniku segu põlemisel. Õmbluse saab
moodustada põhimetalli servade sulatamise teel, milleks kasutatakse keevitustraati (vardaid), kuid on
võimalik keevitada ka ilma selleta.