Metallkonstruktsioonid
Sõrestiku varraste sisejõudude jaotus sõltub paljuski sõrestiku kujust ja kasutatavast
varrassüsteemist. Katusesõrestikena kasutatakse enim kolmnurk- või diagonaalvõrguga
trapetssõrestikke, väiksemate hoonete ja suure katusekalde puhul kolmnurksõrestikke.
Staatiliselt koormatud sõrestikkonstruktsioonide sõlmi võib 1. ja 2. klassi ristlõigetega varraste
puhul käsitleda liigendsõlmedena.
Sõrestikkonstruktsioonide survevardaid arvutatakse nagu mistahes survevardaid. Juhul, kui koos
survega mõjub paine (näiteks vahetult lauskoormusega koormatud ülemises vöös) - nagu surve ja
paindega koormatud vardaid.
Teras 1 115
Joon. 10.1 Erinevaid sõrestike skeeme
10.2 Sõrestike varraste nõtkepikkused
Toruprofiilidest varraste nõtkepikkus:
o toruprofiilidest sõrestiku vöö nõtkepikkuseks Lcr võib nii sõrestiku tasapinnas kui ka