Johann Gottlieb Fichte
sotsiaalpedagoogikat. Üksikud rahvad omavad tähtsat ülesannet kogu kultuuris, seepärast
peavad nad kõigi abinõudega säilitama oma rahvuslikku omapära ja poliitilist iseseisvust.
Riigi tähtsaim ülesanne on rahvustunde äratamine ja selle eest hoolitsemine. Fichte oli kuulus
ka kõnemehena, peale seda, kui ta pidas Berliinis oma ,,Kõnedes saksa rahvale" (1807-1808)
äratas Fichte sakslaste rahvustunnet võitluseks vabaduse eest ja Prantsuse survevalitsuse
vastu.
Fichte usufilosoofia sõltub tema põhivaateist. Jumal oli talle algul elav, aktiivne, moraalne
maailmakord. Selle õpetuse pärast süüdistati Fichtet ateismis. Hiljem näeb Fichte Jumalas
absoluutsust, kes on maaima ,,mina", absoluutne mõistus ja puhas tegevus. [1]
Olla tähendab tegutseda
Fichte õppis Kantilt, kes oli seda omakorda õppinud Hume'lt, et teaduslikku teadmist ei saa
seletada vaatluse ja loogika kombinatsiooniga, sest ükskõik kui suurest arvust vaatlustest ei
annaabi.ee 
