Silikaattelliste veeimavuseks katsete tulemusel saime mahu järgi 18,67% ja massi järgi 9,47%. Mõlemad tulemused on võetud keskmise tulemuse järgi. Sellest saab järeldada, et silikaattellis on keskmise veeimavusega materjal. Määrasime ka katsekehade survetugevuse, mille kujuteguriks võtsime 1. Kuiva keha survetugevuseks saime keskmiselt 33,4 N/mm² ning immutatud keha survetugevuseks saime keskmiselt 8,5 N/mm². Sellest saime, et kuiva keha survetugevusklassiks on 30 ning immutatud keha survetugevusklassiks on 7,5.Sellest on näha, et survetugevus väheneb kui kivi on kokkupuutel veega.
Kuna üks näitaja oli alla 120, tuleb survetugevuse tasemeks määrata CS(10)100, kus survetugevusnõue >=100 kPa. EPS toodete klassifikatsioonitabelist lähtub katseandmete põhjal, et katsekehade materjaliks oli EPS 120. Koodiga tähistades: EPS-EN 13163-T2-L2-W2-BS200-CS100 Katsekeha B paindetugevuseks tuli keskmiselt 170 kPa, mis annab tasemeks BS 150. Nende kehade survetugevus oli minimaalselt 84 kPa, millest lähtuvalt määrati survetugevusklassiks CS(10)80. EPS toodete klassifikatsioonitabelist lähtub katseandmete põhjal, et antud katsekehade materjaliks ooli EPS 80. Koodiga tähistades: EPS-EN 13163-T2-L2-W2-BS150-CS80 Kaudsel meetodil saadud tulemused on paraku üsna erinevad sellest, mis survetugevuse mõõtmisel saadi. Sellest võib järeldada, et mõõtmisi ei teostatud piisavalt täpselt. 5
annaabi.ee 
