kuivatatuid püsiva massini 105°C juures, õhukuivasid, vees immutatuid. Peale survetugevuse määramist määratakse nimetatud proovikehade niiskussisaldus ja joonistatakse välja sõltuvus RS,W - W. Saadud survetugevused redutseeritakse hiljem 12%- lisele niiskussisaldusele, kasutades eelpool toodud valemeid. Purustav Keskkon jõud d: Mõõtmed survetuge alfa Survetugevus [N/mm2] Niiskuse Ristlõike Immut./ [mm] vusel K3020 Prk nr pikikiudu Õhkkuiv/ Kuivatat [kN] ud paksus laius kõrgus sisaldus pinala a b h [%] [cm2] Rs Rs, w Rs, 12
. ekstruuderpoliistfienikoormustaluvuslffl"lisel deformlsioonil 287 lda; . EPS60 koormustaluvuslflolisl deformatsioonil65,8 kPa. o o,-urS60^"(o-j"^-t-a o sooic{a!.i^.^..- o t-.Q"i.;nclX^^--> o v qr^:e*-qN u !q_ . L;nd, (. .*a-+) ( " a^"_t__.---.3/ TALLINNA TEHNIKATILIKOOL o Ehitusmaterialid 2007/2008 Puidu katsetamine 1. Tiiii eesmdrk Puiduniiskussisalduse mliiiramine,puidu tihedusemaaramine,puidu survetugeuse mii?iraminepiki kiudu ja niiskussisalduse piki kiudu. m6ju uurimine suwetugerrusele 2. Katsetatavadmaterjalid MzindT aastaringetihedalgmeindH aastaringehoredalt,kask,kadakas. 3. Kasutatavadseadmedja vahendid Kaal tlipsusega0$1g, nihik tiipsusega0,02mm,kuivaruskapp,hnd&uliline press, immutamiseksrajatikud vahendid. 4. T66 kaik maaramine 4.1Niiskussisalduse
pind. Lõikamise tagajärjel saadud pinna kvaliteet sõltub järgmistest teguritest: Laastu lahti lõhestumise vältimine: Lõikamisel tuleb vältida laastu eraldumist lahti lõhestamise teel, kuna lõhe tekkimisel toimub kiudude eraldumine üksteisest kohtades, kus puit on omavahel nõrgemini seotud. Lõhe vältimiseks kasutatakse mitmesuguseid võtteid: kasutatakse laastumurdjat kasutatakse suuremat lõikenurka kasutatakse survetuge mahavõetava kihi paksus võetakse õhem Lõikamise suunast - lõikamisel saadud pinna kvaliteedi järgi reastuvad lõikamise suunad järgmiselt- külglõikamine, pikilõikamine ja viimaks otslõikamine. Puidu iseloom - sirgekiuline puit annab parema pinna kvaliteedi kui salmiline puit. Puidu niiskusest - puidu kiudusid muljudes lõiketera poolt arendavate jõududega deformeeritakse puidu pinda, niiskel puidul on aga omadus pärast muljumist taastada oma kuju erinevalt kerkides