ρ v – vedeliku tihedus, vee tihedus 20°C juures on ρ v =998 kg /m3 V – kuiva proovikeha maht [g/cm3] Näide: Silikaattellise proovikeha veeimavuse määramine mahu järgi (5541−5010) 0,998 w k= ∗100=20,2 2630 4.3 Materjali survetugevuse määramine: Silikaattellise survetugevus määratakse nii kuiva proovikeha kui ka veega immutatud proovikeha puhul. Proovikeha asetatakse hüdraulilise survepressi alla. Proovikeha koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni. Press kuvab ekraanile purustava jõu suuruse. Survetugevus leitakse valemi 4 abil: F f s= (4) S kus f s – proovikeha survetugevus [N/mm2] F – purustav jõud [N] S – proovikeha ristlõikepindala [mm2] Näide: Silikaattellise immutatud proovikeha survetugevus 1158,7∗103 f s= =38,7 29910 4
omadusi. Survetugevus on materjali võime taluda purunemata tekkivaid tõmbepingeid. Väljendatakse betooni purustava välisjõu kaudu. Katsekehad on silindrid(d=150, h=300) või kuubid(d=150). Katsekehade purunemine peab olema õige: ,,tavaline" või ,,plahvatuslik". Peale purunemist tuleb hinnata katsekeha ning vaadata purunemise pilti. Kui tekinud on diagonaalpraod või nurgakahjustused või muu ebasobiv nähtus, siis ei tuleks antud purunemist arvesse võtta. Katsekeha asetatakse survepressi plaadi tsentrisse ja koormatakse sujuvalt. Betoon katsetatakse risti valamise suunale, sest defektid tekivad just seal suunas. Mida suurem hüdratatsiooniaste, seda vähem kapillaarpoorsust betoonis esineb ning mida suurem vesitsementtegur, seda suurem kapillaarpoorsus. Vee aurumise tõttu jäävad betooni lahtised kapillaarpoorid, mis nõrgestavad betooni survetugevust. 21. Betooni survetugevuse hajuvus, selle põhjused Katsetulemuste kõikumine teatud keskmise tugevuse väärtuse ümber.
annaabi.ee 
