Jakob Hurt
Tugipunktiks kujunes siin Eesti Üliõpilaste Selts oma
noorte rahvuslaste, eeskätt Villem Reimaniga. 22. II 1888 pöördus Jakob mitme ajalehe kaudu
üleskutsega kogu rahva poole päästa unustusest rahva vaimuvara, vanu laule, muistendeid ja
vanasõnu. Üleskutse käivitas esimese tervet maad haaranud rahvusliku aktsiooni, mis pani aluse
maailma ühele kõige esinduslikumele rahvaluulekogule ja aitas ühtlasi säilitada rahva usku ja
eneseväärikust venestuspoliitika raskeimal surveperioodil.
1890. aastate alguses üritas Jakob vabaneda kirikuõpetaja ametist ja saada riiklikku toetust oma
rahvaluulekogude trükkimiseks. Paraku ei õnnestunud tal ei see ega teine. Venelased pidasid teda
saksameelseks ja sakslased eestimeelseks. Pensionile siirduda õnnestus alles 1902. a. alguses.
Soomlaste abiga algas töö rahvaluulekogude publitseerimisel, üksteise järel ilmusid trükist
mitmed uurimused ja "Setukeste laulud". Jakob sekkus ka kodumaal toimuvasse. Tema viimaseks
annaabi.ee 
