Eesti loodusgeograafia konspekt
· Väikevormid (jääkriimud, hõõrdelohud) pinnavormi mõttes me neid eriti ei näe
· Voored kujunenud liustikujää kulutava ja kuhjava tegevuse koostoimel. Eestile väga
tüüpilised. Voorte asendid (?) näitavad jää liikumise suunda. Vooremaal on voorestik
kõige klassikalisem näide. Liustiku serva tagune. Üksikuid voore on väga harva, pigem
moodustavad rühmi.
· Otsamoreeniud kujunenud liustiku serva ees, tihti survelised. Jaotatakse survelisteks ja
mittesurvelisteks.
· Künklik moreenrejleef (kiire setete vaheldumine,kõige klassikalisem meie kõrgustikel,
Haanja ja Otepää, ebaühtlane liustiku sulamine) ja moreentasandikud (kui liustik ühtlaselt
taandub, siis jääb järgi ühtlane ja väga tasane pinnamood, Tartu ümbrus).
Moreentasandik liustikutekkeline kuhjevorm, põhimoreeniga kaetud tasase või lainja
pinnamoega
Liustike sulamisveetekkelised pinnavormid
annaabi.ee 
