Kui pikksilma pööramisel noonius läbib limbi nullpunkti, siis pöördenurk võrdub lugemite vahe täiendusnurgaga 3600-ni (3600 – ϕ1 − ϕ 2 ). Kiirte suuna täpsemaks määramiseks kasutatakse pikksilmas niitristi, mille vertikaaljoon tuleb seada kohakuti kollimaatori pilu kujutisega ja nagu öeldud, peab see jääma paralleelseks pilu kujutisega. Kiirte suund määratakse alguses jämedalt, milleks pööratakse alust koos pikksilmaga lahtise survekruvi 9 (joonis 19.3) korral seni, kuni pilu kujutis on ilmunud pikksilma vaatevälja. (Alust ei tohi pöörata pikksilma otsast kinni hoides, vaid ikka alusest endast hoides.) Seejärel kinnitatakse survekruvi 9 (joon. 19.3) ja liigutatakse pikksilm peene vindiga kruvinihuti 8 abil täpsemalt vajalikku asendisse. Enne mõõtmisele asumist tuleb goniomeeter ГС-5 (joon. 19.3) seada töökorda ja tutvuda mõõtesüsteemiga allpool toodud järjekorras.
mutava piluga tera (vt.joon. b). Pilusse paigaldatakse puit või kartong- liistak. Vibratsiooni vältimise tegusaid vahendeid on vibratsioonisummuti. Lünetitüüpi summutil on vedrustatud rullpakid, millele vibratsioon mõjub ja 6 kustub siis (vt.joon.). Vibratsioonisummuti paigaldatakse pärast teatava pinnaosa treimist. Joon. Lüneti vedrustatud rullpakk (1); 2 pinool, 3 vedru, 4 survekruvi, 5 kate, 6 kruvi JAHUTUS- JA MÄÄRDEVEDELIKUD NING NENDE VIIMINE LÕIKETSOONI Jahutus- ja määrdevedeliku valik sõltub töötlusviisist (must- või puhas- töötlemine), töödeldava materjali omadustest, lõikekiirusest, ja -sügavu- sest, laastu liigist, pinnakvaliteedile esitatavaist nõudeist jne. Terase töötlemisel kasutatavad vedelikud jaotatakse kahte rühma. Esimesse kuuluvad peamiselt jahutava toimega vedelikud. Sellised on
annaabi.ee 
