Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
osa ajakirjanikke ikkagi kultuurilises opositsioonis. Vabanemisele ei kaasnenud
peataolekut nagu mõnel pool Ida- ja Kesk-Euroopa endistes sotsialistlikes riikides.
Eestil, Lätil ja Leedul ei olnud iseseisvaid riike, nad olid okupeeritud ja siin toimus
venestamine. Rahvuslik identiteet, ühistunne, rahvuskeel formeerisid vaikse
vastupanu, mis väljendus rahvuse kultuuritraditsioonides. Eesti meedia tundis
rahvuskultuuri traditsioonidest tekkivat opositsiooni surveaegadel juba sajand tagasi.
Suhtumised olid ametlikust ideoloogiast erinevad, ajakirjanikud tundsid end kindlate
väärtuste kaitsel olevat. See kergendas neil vabanedes oma kohta leida, eraldada end
riigi ja võimuorganeist pärast nõukogude süsteemi kokkuvarisemist. Eesti meedial oli
poliitilist iseseisvust kergem saavutada kui Ida- ja Kesk-Euroopa riikides.
Kommunistlik ideoloogia oli Baltimaade rahvastele sama vastumeelne ja valelik kui
okupatsioon tervikuna