saab loobuda kõrgsurve torudest lihtsam reguleerida ÕLITUSSÜSTEEM 1 Detailide kokkupuutepindade määrimine, et vähendada nende vahelist hõõrdumisi 2 Detailide jahutamine 3 Pesemine Detailide määrimisviisid võivad olla kas: 1 Koht määrimine plassete määrdeainetega ehk solidool (tehniline vaseliin, nn tavott), määrimiseks kasutades solidoolipritsi või solidoolitoose. Kasutatavad kohad näiteks võllide laagrid ja pumpade sallnikud. 2 Koht surveõlitus lublikaatoritega. Kasutades spetsiaalseid lublikaator õlisid ja lublikaator pumpasid. Kasutuskohtade näide – 2 tak SPM hülsid. 3 Kohtõlitus õlikannuga – tänapäeval praktiliselt ei kasutata. 4 Paiskõlitus – väntvõll paiskab silindrihülsile ja kolvi põhjale õli. Kasutatakse väikesevõimsusega kiirekäigulistes SPM –des ja kompressorites. 5 Sentraliseeritud surveõlitus, võib olla kas madalsurve 1,5 – 8 bar. või kõrgsurve õlitus 20 – 80 bar
radiaatoris, ( K), keskkonna (vesi/õhk) keskmine temperatuur, mis läbib radiaatorit, (vee korral K); e) puhastustusvahendite tööprintsiip, e läbilaske koefitsient: , kus õlihulk, mis tsirkuleerib läbi puhastusagregaadi; õlihulk, mis läbib õlikanali; f) süsteemi töö automatiseerituse aste. Kokkulepeliselt võtame kasutusele lühendid mootori agregaatide õlitusviiside kohta: surveõlitus (P-pressure), paiskõlitus (S splash or spray) ja sukeldusõlitus (D - dip). Sellisel juhul saab mootori detailide õlitust tähistada alljärgnevalt: 1) väntvõllilaagrid (P); 2) nukkvõllilaagrid (P); 3) nukkvõlli nukid (S); 4) nookurid (S); 5) tõukurvardad (P/S); 6) hüdrotõukurid (P); 7) kolvisõrm (S); 8) silindriseinad (S); 9) propelleri juhtseade, võllilaagrid (P); 10) propelleri ajam (S); 11) turbo- ja õhulaadurid (P); 12) karburaator (P); 13) lisaseadmete ajamid (P/S).
annaabi.ee 
