Eesti kultuurilugu
kõiki tohtisid talupojad püüda ja müüa ilma ühegi keelu ja takistuseta."
Olulisi piiranguid küttimisel ei tehtud eestlastele enne 17. sajandit. Siis jäi ulukeid meie metsades
järsult vähemeaks, seda peamiselt kiskjate rohkuse tõttu. Huntide hävitamiseks korraldati rootsi
ajal võimude poolt ulatuslikke ajujahte, millest ka talupojad ajajatena osa pidid võtma. Rahvas ei
tahtnud sarnaste kampaaniatega aga esialgu sugugi kaasa minna. Vanad traditsioonid olid visad
murduma.
Kõige surutumas seisus oli rahvapärane küttimine Eestis ilmselt 18. ja 19. sajandil.
Pärisorjastatud talupojad mõisa maadel küttida ei tohtinud. Mõisate juures olid palgal kutselised
kütid, kes härrastele loomi-linde toidulauale viisid. Laialdaselt harrastati aga salaküttimist.
Metsavahid, kes seda takistama pidid, olid sageli sõbrad või tuttavad, kellega sai kokku leppida.
Jahikunsti tuli uuendusi juurde vähe. Läbi tuli ajada vanade ja primitiivsete vahenditega.
annaabi.ee 
