Puisniitude loomastik
vaheseina abil kaheks. Arteriaalne tüvi jaotub kolmeks:kopsuarteriks, mis hiljem hargneb
vasakuks ja paremaks aordikaareks. Hingamisfunktsioonidest vabanenud nahk teeb läbi
muudatusi, mis peavad organismi kaitsma kuivamise eest. Roomajatel pole nahanäärmeid,
sest nahka pole vaja niisutada (aurumine keha pinnalt on vähenenud, sest keha katavad
sarvsoomused). Roomajate seedekulgla võimaldab püütud saaki hästi ära kasutada. Maks on
suur, esineb sapipõis. Roomajad on, vaatamata surtele muudatustele siiski kõigusoojased, st.
nende kehatemperatuur sõltub väliskeskkonnast. Roomajate nägemiselundis nihutatakse
akommodeerimisel läätse kui ka muudetakse selle kõverust. Kuulmiselundis on toimunud
muutused, mis võimaldavad roomajatel paremini kuulda. Haistmiselundi iseärasuste tõttu
saavad roomajad hingata ka siis, kui toit on suus.Roomaja peaaju on jätkanud arengut,
omandades maismaa-selgroogsetele iseloomulikud tunnused. Jäsemete pikenemine, nende