aastal Frangi valitseja Pippin lään ehk feood- maavaldus, mille feodaal sai kasutamiseks oma isandalt (senjöörilt), andes vastu truudusvande ja kohustudes seega oma isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse ilmuma. Feodaal (läänimees, vasall)- feoodi ehk lääni saaja, kes andis selle eest isandale (senjöörile) truudusvande, kohustudes seega isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse ilmuma; enamik Lääne-Euroopa keskaegseid ülikuid olid eodaalid. Rüütel- (1) sursugune sõjamees (ratsaväelane) keskaegses Euroopas; kõik feodaalid keisrist ja kuningatest kuni väikerüütliten olid rüütlid, moodustades rüütliseisuse ehk aadli; (2) sageli mõistetakserüütlite all ka väikefeodaale, kes olid enamasti oma senjööridele vasallid, kuid kel endil enam vasalle polnud. Sunnismaisus- talupoegadele kehtiv keeld isanda loata oma elukohta vahetada pärisorjus- talupoegade sõltuvus isandast, talupoeg kuulus isandale koos maaga, millel
Indias oli kaubandus väga tugev, mis ulatus kuni Mesopotaamiani. Sealne rahvas oli huvitatud idapoolsetest toorainetest ja luksukaupadest (vääriskivimite töötlemine, keraamika- ja metallitöötlus). 1700 a eKr toimus Indiuse tsivilistasiooni langus, kuid sellele ei ole täpseid põhjuseid teada. Ajaloolased arvavad, et asi võis olla looduskatastroofides või vaenlaste sissetungis. Aarjalased II aastatuhat Ekr tungisid Indiasse aarjalased (sankriti k arja sursugune, õilis). Aarjalaste püha raamat oli veeda, mis sisaldasid hümne ja muid usutekste. Kõige varasem on ,,Rigveda". Nendega kaasnenud keelest kujunes välja India kirjakeel sankriti keel. Kuna Hindustani ps osa jäi nendest hõivamata, kõneldakse seal tänapäevani kohaliku draviidi keelt. U 800 eKr algas Indias rauaaeg ja võeti vastu foiniikia tähestikul põhinev kiri. Aarjalased olid eelkõige karjakasvatajad, kuid nad võtsid omaks põlluharimise ja peamiseks põlluviljaks sai riis