Tavakasutaja ei pruugi sellest proto- kollist teada rohkemat, kui et see määrabki suures osas võrgu "hingeelu", s.o andmeedastuse põhi- mõtted. Internetiks ei saa pidada aga pelgalt võrku, töötavaks süsteemiks teevad selle ikkagi võrgus kättesaadavad teenused ning muidugi võrgu kasutajad. Põhimõtteliselt on suvalisest Internetti ühen- datud arvutist võimalik ligi pääseda igasse võrgus paiknevasse teise arvutisse ning seal olevatele res- surssidele. Seega on iga Internetti ühendatud arvuti ühenduses praktiliselt kogu maailmaga, õigemini küll maailma selle osaga, mis paikneb Internetti ühendatud arvutites. Viimast nimetatakse tihti ka virtuaalseks ehk kübermaailmaks. Juurdepääs on suures osas küll piiratud parool-kaitsega, sest kes tahaks, et tema isiklikku kirjavahetust ning isiklikke faile soriksid võõrad. Aga sellele vaatamata on
Selline ebaprofessionaalne kultuur kipub tekitama alandavat olelusvõitlust, • Pakkuda ühist arutelu, kollegiaalset keskkonda, kus probleeme jagada, analüüsida, neile mitte professionaalset toimetulekutunnet (Rogers 2002). lahendusi ja toimetulekuressursse leida. Juurdepääs meie endi omadest laiematele res- surssidele vähendab omakorda ebaadekvaatsuse tunnet . • Võimaldada tähelepanu otsivate, häirivate ja trotslike õpilaskäitumiste juhtimisel esmast Kolleegitugi: stress ja toimetuleku eest hoolitsemine tuge stressimaanduseks (Rogers 2002).
annaabi.ee 
