Nietzsche - Zarathustra eeskõne
pajats. See oli su õnn, et seltsisid tolle surnud koeraga: nii end alandades päästsid enese
seekord. Aga lahku siit linnast - ehk homme hüppan sinust üle, elav üle surnu." Ja selle öelnud,
ta kadus; Zarathustra aga läks edasi mööda pimedaid tänavaid.
Linna väravas tulid talle vastu surnumatjad: nad valgustasid · tunglaga ta nägu, tundsid ära
Zarathustra ja irvitasid teda väga. Q ,,Zarathustra kannab ära surnud koera: hüva, et
Zarathustra on (&Q hakanud surnumatjaks! Sest meie käed on liiga puhtad selle prae <^}
tarvis. Tahab ehk Zarathustra kuradilt seda palukest üle lüüa? Õnn kaasa! Hääd isu siis! Kui
vaid kurat pole parem varas kui Zara¬thustra! - ta veel varastab ja sööb nad mõlemad!" Ja nad
naersid isekeskis ning pistsid päid kokku.
Zarathustra ei lausunud seepääle sõnagi, astus aga oma teed edasi. Kui ta kaks tundi oli
kõndinud mööda soodest ja metsadest, oli ta juba nii palju kuulnud näljaste huntide ulumist, et
annaabi.ee 
