Läänemeri ja Läänemere kalad
habe lõua all, alati suu lahti". Turska seostati vanakuradi ja/või surmaga -- tursad olla
söönud vanakuradi rasva ja sellepärast ongi nende silmad pungis ja jalad paistes; kõva
tursasaagi puhul üteldi, et jälle on tulemas maailmasõda (Valjala); Pärnumaal ja Hiiumaal
visati võrkusattunud tursad merre tagasi, kuna nende söömisest kardeti haigust tulevat; hästi
püüdvat tursaõnge ei tulnud teha lihtsalt metallist, vaid Saaremaal tehti see hõbehelmest,
surnuristi naelast või lausa surnuluust; tursaõngi tuli paremaks kalaõnneks suitsutada
surnuaialt toodud ja värskelt haualt võetud mullaga (Mustjala).
Säärase suhtumise põhjuseks võis olla osalt see, et Läänemere turskade hulgas on esinenud
massiliselt anomaaliaid, värdkalu. Oma algupäralt on tursk süvamere kala (suure mere
põrsas), kellele Läänemere soolsus, temperatuur ja hapnikuolud kudemiseks või noorkalade
arenguks tihtipeale ei sobi, millest võibki areneda rohkelt kokkusurutud selgrooga ja kurtunud