Tõde ja Õigus II Terve tekst
üliinimene? Kui ometi võiks seda teada, siis oleks kõik lahendatud, sest siis teeks Indrek
niisamuti. Teeks Goethe eeskujul nagu see vana daam, kellest kirjutab Ramilda või Rimalda.
Jah, mis see seal nüüd oli: Ramilda või Rimalda, Ralmida või Rilmada, Ridalma või Radilma?...
Imelik, et inimene unustab ikka kõige tähtsama. Sest mis ütles õnnis Voitinski saunalaval: ära
unusta kunagi selle nime, keda armastad. Nõnda ütles ta ja suri õndsat ning õnnelikku surma:
teda kanti surnultki veel armastavas süles ja talle loeti pisarsilmil surematu luuletaja surematuid
salme. Nõnda sureb see, kes sureb õiget surma õigel ajal ja mitte nõnda, nagu see vana daam,
kes tahab enne unustada Goethe ja alles siis surra. Tema tahab enne eneses surmata
surematu Goethe ja alles siis ise surra. Enne Goethe, siis tema, sest milleks peab tema enne
surema kui surematu Goethe! Nõnda sureb naine, kui ta on vana. Aga kui ta on noor? Jah, kui
ta on noor..