Nimetu
Kui tema luulet liiga sõnasõnaliselt
võtta, võib sealt välja lugeda füsioloogilisi probleeme. Tema korduv motiiv ,,kehaline
närbuvus" tähendab hoopis vaimset ahastust ja pohmellitunnet, mida ta teadlikult
luule ainestikuna kasutas. Tegelikult oli Talvikul erakordselt hea tervis.
Arvatakse, et tema elukao tunnet selgitab kõige paremini lähedane suhe oma isaga.
Talvik koges tänu isa tööle üsna varakult sünget anatoomiliste lahkamiste, laipade ja
surnukuuride tõelust. Säärased lapsepõlve elamused võisid jätta tema hinge sügava
jälje- need ei jäänud Talviku vaimus lihtsalt realistlikeks mälestuspilideks, vaid
süvenesid ja koondusid üheks ta elumõtte põhimotiiviks [10].
Lisaks mõjutasid teda ka poisieas üle elatud sõja- ja revolutsiooniaja verised
nägemused. Heiti Talvik suhtus surma teistmoodi kui tavalised inimesed, surm oli
talle teadlikuks elutunnetuse keskuseks, mida ta väljendas luule kaudu. Talvik oli
annaabi.ee 
