Vana-Egiptus
Loom, kellele see au kuulus, puhkas ise hauapanusest ümbritsetuna
kabelialuses kaljukoopas. Üksikhaudadest sagedamini maeti aga loomi suurtesse
rajatistesse, kus igaüks sai endale hauakambri eri osa ja seega ka eluaseme oma
surematule hingele. Uusrajatistest meelsamini püstitati aga kunstivaesel ja vähem
kulukal viisil massihauakambreid. Selleks kasutati meeleldi looduslikke
mäestikukoopaid või ka vanu hauakambreid, kust hauaröövlid olid riisunud nende
kunagiste omanike panused ning surnukehadki olid hävinud. Neis on leitud
loomakorjuseid sadade ja tuhandete kaupa. Enamasti sisaldus hauarajatises
seejuures mingi kindel loomaliik, olenevalt piirkonna uskumustest, nadu näiteks
aastasadade eest rüüstatud iibiste haudade puhul Sakkara lähedal, Monfaluti
lähedal asuvas krokodillide hiigelhauas või Teeba ahvidehauas. Teistes kohtades
toodi ümbruskonnas või kaugemalgi lõpnud pühad loomad kokku ja maeti nende