Kui ta lebab unetult enda voodis, kuuleb ta väga ärevalt kella tiristavat Mrs. Hubbardit, kes lähemalt uurimisel tunnistab, et ta arvab, et keegi on tema kupees käinud. Siis saab Poirot teada ka seda, miks rong seisab on lumetorm. Poirot üritab seejärel uuesti magama jääda, kuid just kui ta tunneb ennast uinuvat kuuleb ta ebamäärast heli oma kupee uksel. Kui Poirot seekord vahekäiku vaatab on see täiesti surmvaikne ja ta näeb vaid naise varju vahekäigus edasi liikuvat. Hommikul leitakse Poiroti kõrvalkupeest seestpoolt lukustatud uksega tosina noalöögiga tapetud reisija. Ning loomulikult on krimiromaanide südamlikem eradetektiiv Hercule Poirot see, kes peab tuvastama rongiliste seast mõrvari, enne kui too jõuab rünnata oma järgmist ohvrit. Poirot avastab aga juba esmasel vaatlusel et tapmise asjaolud ja vihjed on väga müstilised. Nimelt on osad torkehaavad väga
Kui ta lebab unetult enda voodis, kuuleb ta väga ärevalt kella tiristavat Mrs. Hubbardit, kes lähemalt uurimisel tunnistab, et ta arvab, et keegi on tema kupees käinud. Siis saab Poirot teada ka seda, miks rong seisab on lumetorm. Poirot üritab seejärel uuesti magama jääda, kuid just kui ta tunneb ennast uinuvat kuuleb ta ebamäärast heli oma kupee uksel. Kui Poirot seekord vahekäiku vaatab on see täiesti surmvaikne ja ta näeb vaid naise varju vahekäigus edasi liikuvat. Hommikul leitakse Poiroti kõrvalkupeest seestpoolt lukustatud uksega tosina noalöögiga tapetud reisija. Ning loomulikult on krimiromaanide südamlikem eradetektiiv Hercule Poirot see, kes peab tuvastama rongiliste seast mõrvari, enne kui too jõuab rünnata oma järgmist ohvrit. Poirot avastab aga juba esmasel vaatlusel et tapmise asjaolud ja vihjed on väga müstilised. Nimelt on osad torkehaavad väga
kuid teda häirib mõte, et rong on seisma jäänud ja tema suu kuivab. Kui ta lebab unetult enda voodis, kuuleb ta väga ärevalt kella tiristavat Mrs. Hubbardit, kes lähemalt uurimisel tunnistab, et ta arvab, et keegi on tema kupees käinud. Siis saab Poirot teada ka seda, miks rong seisab on lumetorm. Poirot üritab seejärel uuesti magama jääda, kuid just kui ta tunneb ennast uinuvat kuuleb ta ebamäärast heli oma kupee uksel. Kui Poirot seekord vahekäiku vaatab on see täiesti surmvaikne ja ta näeb vaid naise varju vahekäigus edasi liikuvat. Hommikul leitakse Poiroti kõrvalkupeest seestpoolt lukustatud uksega tosina noalöögiga tapetud reisija. Ning loomulikult on krimiromaanide südamlikem eradetektiiv Hercule Poirot see, kes peab tuvastama rongiliste seast mõrvari, enne kui too jõuab rünnata oma järgmist ohvrit. Poirot avastab aga juba esmasel vaatlusel et tapmise asjaolud ja vihjed on väga müstilised. Nimelt on osad torkehaavad väga sügavad, osad
13. Liitomadussõnad. Nimisõnalise täiendosaga liitomadussõnad on võrdlus- või suhteadjektiivid. 1.Sisult võrdluslikud liitsõnad väljendavad harilikult omaduse suurt määra, täiendosa tähistab võrdlusalust, millel eeldatakse olevat vastavat omadust väga palju. Määra väljendavate liitsõnade täiendosa on alatinimetavas käändes. Nt raudkõva ‘kõva nagu raud’,siidpehme, tinaraske, juuspeen, nõelterav, küünalsirge, peegelsile, mesimagus, surmvaikne, välkkiire, lindprii, piltilus, jääkülm, kaljukindel, lumivalge, süsimust. Mõned täiendnimisõnad on kaotanud võrdlusaluse funktsiooni ja muutunud määramäärsõnadeks, nt ilm-: ilmselge, ilmsüütu; ime-: imepisike, imeilus, imetugev; maru-: maruandekas, marusuur. Osa täiendsõnu on teel määrsõnastumisele, nt põrgu-: põrgupalav, põrgu-igav; surm-: surmväsinud, surmigav, surmkindel; tuli-: tulikuum, tulivihane; veri-: veripunane, verivaene.
Öösiti võisin sealt linna sõuda ja seal ümber luusida ja näpata asju, mida ma vajasin. Jacksoni saar oli mulle paras paik. Olin õige väsinud, ja enne kui seda märkasin, jäin magama. Kui ärkasin, ei teadnud ma esiti, kus olin. Tõusin istukile ja vaatasin ümber; tundsin natuke hirmu. Siis tuli mulle meelde. Jõgi näis miilidelaiune olevat. Kuu oli nii hele, et võisin lugeda möödaujuvaid 246 ajupuutükke. Mustade ja vaiksetena ujusid nad mitusada sammu kaldast eemal. Kõik oli surmvaikne. Näis hilja olevat; lõhnas hilise öö järgi. Te teate, mis ma tahan öelda, -- ma ei leia õigeid sõnu. Sirutasin ja ringutasin tublisti; pidin just paadi lahti päästma ja minema hakkama, kui kuulsin mingit häält eemalt, teiselt poolt jõge. Kuulatasin. Varsti taipasin. Oli tuhm ja korrapärane naksumine, mida aerud vaiksel ööl tullides tekitavad. Piilusin pajuokste vahelt välja; ja seal see oligi: paat, mis tuli eemalt üle jõe. Ma ei näinud, mitu inimest oli paadis