Rhvstiku vnnmin ks ühiskndlik prblm? Pikk g milm rhvrv li muutumtu, surmus li umbs sm suur kui sündivus. Rhvarv hkks ksvm, kui inimst luviis muutus piksks. sti n üks kiirmini vnnv riik urps, mis sunnib ühisknn pöörm rhvstiku vnnmisl rilist tählpnu. M rvn, t rhvstiku vnnmin n väg tõsin ühiskndlik prblm Estis. Trvmtks prblmidks n pnsinisüstmi j hlknd krrldmin sllislt, t ühlt plt tgd nnd süstmid jätkusuutlikkus ning sms rhuldd vnmlist tusi j vjdusi. Kui rhvs vnnb, siis sündimus vähnb j nrd sptsilistid sõidvd är. On rsk
Kuid 19.sai saavutati laste ellujäämise suhtes paremad näitajad. Euroopas kasvas keskmiselt 10% laste ellujäämine. Meditsiini roll: Mckeowni kriitika- ja meditsiini areng - enne 20.saj algust oli med.äga algeline- tegi küll suuri samme, kuid patsiendi jaoks kasutuid, 19.saj lõpuni jäid trad.kodusünnitused palju turvalisemaks kui sünnitamine haiglas. 1846.võesti tuimestina kasutusele eeter. Enne seda polnud tõsised kehasisesed operatsioonid võimalikud. Kirurgia oli väga algeline(surmus äärmisel suur). Seega meditsiion ei saanud anda tõuget demograafilisele plahvatusele.; inokulatsioon- rõugete pookimine, väga ohtlik ja kallis. Valitseja propageerisid seda(eriti Inglismaal ja Venemaal), E. Jenner ja vaktsineerimine- 1798 alates hakati vaktsineerima lehmarõuged annavad immuunsuse inimesterõugete vastu, odavam ja ohtu.; Ignaz Semmelweis- avastas, et võiks käsi pesta enne kui võetakse last vastu sünnitusel.