EESTI KESKAEG
Meinhard, tema järglane Berthold ja piiskopkonna tegelik ülesehitaja Albert. Riia piiskop Albert oli väga laialdaste ja
erakordsete võimupiiridega, saavutas paavsti käest mitmesuguseid privileege, võis nimetada ametisse ka uusi
piiskoppe. Milline oli võimuvahekord piiskop Alberti ja tema poolt ametisse seotud piiskopidega on ebaselge.
1245 suri Preisimaa piiskop Kristjan?. Paavst nimetas Liivi, Eesti ja Preisimaa piiskopiks Albert Surmeri?. 1245
Albert Surmer nimetati peapiiskopiks kõigi piiskopkondade üle Liivi, Eesti ja Preisimaal, v.a need piirkonnad, mis
kuulusid juba mõnda peapiiskopkonda. Albertil ei olnud mingit tegelikku võimubaasi, sattus konflikti Saksa Orduga.
Ta sai omale elatiseks Lübecki piiskopkonna, tegelikult peapiiskopi tööle sai asuda alles 1253, kui suri senine Riia
peapiiskop, asus Riiga, korraldati ümber piiskopkondade piirid Lätis, Semgali piirkond jagati Riia ja Kuramaa
piiskopkonna vahel ära