Sissejuhatus Eesti ja Seto rahvausundisse
Nael ukselävesse. Värava alla vikat. Sõites põrutamine, et surnu koduteed üles ei leiaks.
Puusse risti lõikamine. Hauale vasaku jala kannaga risti tegemine. Matmispaigale
ringiga sõitmine, et surnu ei saaks koju tagasi tulla
Surma viis, aeg ja asjaolud
Setu traditsioonis on väga halb surra, kui keegi ei näe. Üksi suremine on ohtlik.
Ülestõusmispühade ja suvistepühade vahel on hea aeg surra, kuna siis on
taevaväravad lahti ning hinged võetakse kohe vastu, teised peavad ootama.
Surmaviis määrab ka selle, kuhu surnu edasi liigub. Need, kes on tapetud, sõjas
hukkunud, vägivaldset surma surnud, need ei saa teistega kokku. Uppunud jäävad
vette seni, kuni keegi teine samasse veekogusse upub. Enesetapjate hinged jäävadki
mööda maailma ekslema.
Setu matusekommete erijooni
- Surnule „koha ostmine“, visatakse haua põhja raha.
- Surnu padjale punasest lõngast rist, pea alla.
- Kinnaste viskamine risti üle haua