Baturini tegelaste estetiseeritud kannatused
otsesõnu kui pühapaiste loomisest: “Too sajanditagune, samavõrd kurb kui kaunis inimkehast tõrvik
ei vähendanud Bigartite õlikiindumust. Vastupidi: nafta kohale tõusis nüüd ka Ohvriõli oreool –
mis lõpuks andis “mustale maaverele seni puuduva pühapaiste”.23 Rituaal muudab ilusa surma
kollektiivseks nähtuseks; kui enne väitsime, et Baturini tegelaste tõeotsimine on egoistlik, ainult
enesele pööratud tegevus, siis tõeotsimiste päädimine rituaalses surmas võib surmavaliku egoismi
pöörata kogukondlikuks sündmuseks, mis mõjub kogukonda taasloovana. Ohvriõli pole enam
seesama, mis lihtsalt nafta; naftakaevandamine omandab üleva varjundi.
Romaanis “Sõnajalg kivis“ sümboliseerib ilu ja surma ühendust viimsevaatetorni kujund. Nimelt
kasutatakse vanglas, kus peategelane Batrian viibib, vangide hukkamiseks nn. humaanset meetodit:
vangid hukatakse esteetilisel viisil, nad langevad alla viimsevaatetornist. Seda torni on romaanis
kirjeldatud nõnda: