Varajasim matmisviis surnukeha peitmine ehk laibamatus 9. Millal ja millega seoses tekkis põletusmatus? Põletusmatus on suhteliselt hiline, pärineb hiljemalt nooremast kiviajast (hilisneoliitikumist) ja näitab vähemalt kolme idee mõju: (1) tuli teeb surnu nn pärissurnuks ja välistab elava laiba tagasituleku; (2) hingekujutlustesse ilmub ettekujutus siirdhingest, mis koos suitsuga siirdub teispoolsusesse; (3) arenenud kujutlused teispoolsusest (surmavaldadest). Põletusmatust kasutatakse ka teistsugustel praktilistel kaalutlustel: kaitseb metsloomade eest, väldib ebasanitaarset lagunemist, kõrvaldab rüveduse, surnu väljub kurja vaimu meelevallast, sest tuli puhastab jne. 10. Kes hakkasid ajaloos esimesena surnuid matma? Surnu peitmine (laibamatus) on vanim religiooni olemasolu tunnistav rituaal. Arheoloogia andmed näitavad, et neandertali inimene hakkas esimesena surnuid matma. See toimus kõige
Ilmselt on peamiseks ajendiks olnud elava laiba kartus, nagu arvab saksa uurija Hans Naumann. 9. Millal ja millega seoses tekkis põletusmatus? Põletusmatus on suhteliselt hiline, pärineb hiljemalt nooremast kiviajast (hilisneoliitikumist) ja näitab vähemalt kolme idee mõju: (1) tuli teeb surnu nn pärissurnuks ja välistab elava laiba tagasituleku; (2) hingekujutlustesse ilmub ettekujutus siirdhingest, mis koos suitsuga siirdub teispoolsusesse; (3) arenenud kujutlused teispoolsusest (surmavaldadest). Põletusmatust kasutatakse ka teistsugustel praktilistel kaalutlustel: kaitseb metsloomade eest, väldib ebasanitaarset lagunemist, kõrvaldab rüveduse, surnu väljub kurja vaimu meelevallast, sest tuli puhastab jne. 10. Kes hakkasid ajaloos esimesena surnuid matma? Arheoloogia andmed näitavad, et neandertali inimene hakkas esimesena surnuid matma. See toimus kõige varem 100 tuhat, hiljemalt 40 tuhat aastat tagasi Moustier´ ajastul. 11. Mida tähendab hiina usundites mõiste „dao“?
Mõnedes kultuurides suhtutaksse surma kartuse, teistes jälle mittekartusega. 9. Millal ja millega seoses tekkis põletusmatus? Põletusmatus on suhteliselt hiline, pärineb hiljemalt nooremast kiviajast (hilisneoliitikumist) ja näitab vähemalt kolme idee mõju: (1) tuli teeb surnu nn pärissurnuks ja välistab elava laiba tagasituleku; (2) hingekujutlustesse ilmub ettekujutus siirdhingest, mis koos suitsuga siirdub teispoolsusesse; (3) arenenud kujutlused teispoolsusest (surmavaldadest). Põletusmatust kasutatakse ka teistsugustel praktilistel kaalutlustel: kaitseb metsloomade eest, väldib ebasanitaarset lagunemist, kõrvaldab rüveduse, surnu väljub kurja vaimu meelevallast, sest tuli puhastab jne. 10. Kes hakkasid ajaloos esimesena surnuid matma? Arheoloogia andmed näitavad, et neandertali inimene hakkas esimesena surnuid matma. 11. Mida tähendab hiina usundites mõiste „dao“? Dao e. Kulg(hiina k.). Taoismis tähendab dao looduse põhjuslikku seaduspärasust,
hiljemalt 40 tuhat aastat tagasi Moustier´ ajastul. Ilmselt on peamiseks ajendiks olnud elava laiba kartus, nagu arvab saksa uurija Hans Naumann. Põletusmatus on suhteliselt hiline, pärineb hiljemalt nooremast kiviajast (hilisneoliitikumist) ja näitab vähemalt kolme idee mõju: (1) tuli teeb surnu nn pärissurnuks ja välistab elava laiba tagasituleku; (2) hingekujutlustesse ilmub ettekujutus siirdhingest, mis koos suitsuga siirdub teispoolsusesse; (3) arenenud kujutlused teispoolsusest (surmavaldadest). Põletusmatust kasutatakse ka teistsugustel praktilistel kaalutlustel: kaitseb metsloomade eest, väldib ebasanitaarset lagunemist, kõrvaldab rüveduse, surnu väljub kurja vaimu meelevallast, sest tuli puhastab jne. Balsameerimine on ilmselt samuti väga vana, kuid levinud lokaalselt ja suhteliselt väheste rahvaste juures. Semiitidel ja kristlikes kultuurides on kõige enam levinud laibamatus, alates 19. sajandist on hakanud
annaabi.ee 
