"surmatemaatikasse" - 1 õppematerjal

EKA I Essee - Surm eesti kirjanduses

siis on veel ka võimalus, et ei mõeldagi ei surmale ega elule, vaid löödakse niisama aega surnuks. Järgnevas essees aga uurin, kuidas on käsitletud surma eesti kirjanduses, alustades tutvustusega kõige varasematest üles kirjutustest ja seejärel keskendudes just teostele, mis on kirjutatud 19. sajandil kuni 20. sajandi alguseni. Huvitav on analüüsida, missugust ja millisena surma kirjeldati ja kuidas suhtuti surmatemaatikasse toonases eesti kirjanduses, kas see oli teema, mida pigem välditi või kirjutati sellest julgelt ja detailselt? Kas surma käsitleti kui midagi, mida karta või vastupidiselt oodata? Kas surm oli midagi igapäevast või tavapäratut? Eestlaste jaoks on kõige esmasemad kanded surmast ja selle seletamine seotud sõjaretkede ja ristiusu leviku ja levitamisega. Kroonikates kirjeldati, kuidas kulgesid sõjaretked, kellest said