olemust. Motiivil on tähendus, detailil pole. Dünaamilised motiivid – tüüpmotiivid, mis teksti jooksul korduvad (nt kannatuse ja valu motiiv) Staatilised motiivid – üksikmotiivid, mis on enamasti vabad. Peamotiiv – teksti keskne (dominante) tähendusosa, nt tegelase elu kujutamine laada või tsirkusena. Kõrvalmotiiv – peamotiiviga haakuvad, seda toetavad motiivid (nt surmateemaga seostab Vallak valged kased, mis sümboliseerivad viimset rahupaika). Seotud motiivid (leitmotiivid) – loovad teksti sidusust, sh retrospektiivseid ja perspektiivseid seoseid, nt samad tegelased kohtuvad eri ajahetkedel; alguse ja lõpu seosed peatükkide vahel. Hierarhilised motiivid – ühest põhimotiivist lähtuv ideoloogiline hierarhia, nt Dostojevski („Kuritöö ja karistus“) Kristuse motiiv, mis seostub Kolgata, Laatsaruse ja Juudasega. Binaarsed opositsioonid
,,Epifanie" (1961) on rikkaliku tekstimaterjaliga teos. Kammermuusika Tuntuim ja enimmängitud oopus ,,Sequenza I-XIV" iga osa on iseseiseva kompositsiooniga ja eri esitajatele. Kõik osad on esituslikult nõudlikud ning solistidele tõeliseks meisterlikuks proovikiviks. Lavamuusika Berio on kirjutanud 5 ooperilaadset muusikalist lavateost. ,,La vera Storia" (,,Tõestisündinud lugu") (1981. Esimene teos on 3-vaatuseline ,,Opera" (1970) muusikaline näitemäng, kus põimuvad 3 surmateemaga seotud süzeeliini esimene ja ainus täielik läbikukkumine Beriol, esietendus vilistati välja. Viimane lavateos on 1-vaatuseline lühiooper ,,Ühe paiga kroonika" (1999). Iannis Xenakis (1922-2001) Iannis on Rumeenias sündinud Kreeka päritoluga helilooja, kes tegutses põhiliselt Prantsusmaal. Enne muusikaõpinguid ja muusikasse süvitsi süvenemist õppis ta Ateena Polütehnikumis arhitektuuri. 1947