Surmatantsumaalid (arutlus)
Euroopa rahvastikust ligi kolmandiku hävitanud ,,musta surmaga". See armutult laastav katk
demonstreeris väga veenvalt, et surma ees on kõik võrdsed.
Tänapäeva on jõudnud surmatantsud küll maalide kujul, kuid keskaegsetes linnades
esitati ka selleteemalisi näitemänge. Surma tantsuline iroonia pole jätnud puutumata ka
kirjandust, olles ühendavaks motiiviks prantsuse luuletaja Francois Villon´i loomingus. Siiski,
maailma esimeseks surmatantsumaaliks loetakse Cimetiére des Innocents´i kirikuaia seinal
Pariisis asetsevat maali. See oli inspiratsiooniallikaks Lüübeki maalijatele, kelle vahendusel
jõudsid need ka Tallinnasse.
Lüübeki maalija, Eesti juurtega Bernt Notke taiest ,,Surmatants" on peetud Tallinna
tähelepanuväärseimaks kunstiteoseks. Algselt oli ,,Surmatants" ligi 30-meetrine ning inimesi
oli kujutatud elusuuruses, kuid selle sajanditepikkuse ebaprofessionaalse hoiustamise tõttu on
annaabi.ee 
