Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel
Piiblit, Vana või Uut Testamenti (Saare 2001: 223). Mõnedel plaatidel kujutatakse viimaselt
leheküljelt avatud raamatut. Ateistlikust vaatenurgast võib graveering selgitada, et inimese elu on
läbi loetud ja surm on selle viimane lehekülg, eriti kui selle raamatu kõrval puudub kristlik
sümboolika.
Vanasti kasutati tuld kaitse-, tõrje- ja purustusmaagias ning ennustamiseks (Heintalu 2006a: 263-
269). Näiteks, eesti esivanematel oli levinud pööripäevadel või matustel tule surmastumise
rituaal. Usuti, et pereliikme surmas on süüdi vana tuli, kes ei suutnud peremeest kaitsta. Tuled
uuendati ka suurte õnnetuste puhul, uus tuli toodi hiiest. Kui uus tuli oli toodud, tuli kustuda ka
viimane tulekolle ning sünni- ja surmaküünlad, mis sümboolselt näitasid, et hing on elus,
surematu ja igavene nagu küünla leek ning ei kustu kunagi (Heintalu 2006b: 149, 363).
34
annaabi.ee 
