1944 - Vend venna vastu
Jüri Jõgi suri
vaprana ja jäi selle poolest mulle kõige enam meelde. Tema käitumine pani mind kõige enam
sõja ja sellega kaasnevate probleemide ja emotsioonide üle mõtlema. Olgu selleks siis Jüri
hirm tõe rääkimise ees, kohutav süütunne, mis teda sisemiselt sõi, tema alluvus käskudele või
tema julgus filmi lõpus, rääkida tõtt ja mitte alluda käsule, mis tema arvates polnud õige ja
õigustatud.
Filmis oli ka realistlikke, tumedamaid hetki. Surmastseenid ja võitlemine elu nimel. 1944 oli
tasukaalukas ja realistlik, surmastseenid polnud pikaks ja pisaraterohkeks venitatud, nagu
paljude sõjafilmide puhul kipub juhtuma. Surm oli kiire ja ootamatu. Lahingustseenid olid
lihtsad ja jätsid realistliku mulje.
1944 on sõjafilm, mis näitab sõda just sellisena nagu see on. Film iseloomustab realistlikult
seda aega, sõda ja inimeste läbielamisi ning muutusi, mis inimestes toimusid. Ei olnud vahet,