Iliase pool raamatut
Vankritega oleme
vallikraavis kreeklaste jaoks kerge saak!"
,,Jah," kiidab Hektor takka. ,,Kõik vankritelt maha! Edasi!" Ja ta hüppab vankri pealt
maha. Kunagi varem pole võit paistnud talle nii lähedal olevat; käeulatuses on ka laevad,
relvade ja toidutagavarad need oma valdusse saada ja rüüstata tähendaks anda
kreeklastele surmahoop. Niisiis ületab Hektor oma meeste eesotsas vallikraavi jalgsi ja
jõuab otse valli alla. Sealt langeb otse nende pihta pidev noolte, kivide ja odade
surmasadu. End kilpidega varjates liiguvad troojalased üha meeleheitlikul jõul kaitstava
värava poole. Kreeklased valliharjal ei luba endale hetkekski hingetõmmet, teades väga
hästi, et järeleandmine tähendaks nende jaoks lõppu. Võitlevad isegi need, ke on pikast
lahingust kurnatud ning olid mõelnud veidike puhata, hinge tõmmata ja oma haavu
ravitseda lasta. Ei, selle jaoks ei ole enam aega. Lahing on elu ja surma peale ega
võimalda vähimatki puhkehetke.
Korraga hüüab keegi: ,,Vaadake
annaabi.ee 
