kui ta seda juba tegi. Üheks Pauli sõbraks oli ka Josef Behm, kellega ei jõudnud me küll lähemalt tuttavaks saada, kuid oli öeldud, et tema kartis sõda kõige rohkem ja ei tahtnud eriti minna sõduriks. ,,Kummalisel kombel oli Behm üks esimestest, kes langes. Ühel rünnakul sattus mürsukild talle silmadesse ja me jätsime ta surnu pähe maha." Missugune saatuse iroonia! See, kes surmasaamist kõige enam kardab, langeb kõige esimesena. Sõjas on elu ja surma vahel nii õhkõrn piir. Ühel hetkel võib inimene olla elus ja kohe järgmisel hetkel surnud. Kõige enam taipasin ma seda Kati surmasaamise juures. Paul rääkis Katiga laatsaretti viimise ajal, kuid samas ta ei märganud, et teel oli Kat saanud granaadikillu pähe. ,,Ainult väike auk on näha; see oli üks õige tilluke, eksinud kild. Aga sellest piisas. Kat on surnud." Võib
Mõrva on ta juba pikka aega ette valmistanud ja kõik hoolega läbi mõelnud - ootab, kuni naise õde on kodust ära läinud, seob kirve mantli alla. Kahjuks astus tuppa, kus vedeles Aljona Ivanova surnukeha tema poolõde Lizaveta ning Raskolnikov tappis ka tema ära, et vahelejäämist vältida. Oma võlausaldajat tappes ei tundnud Raskolnikov mingeid süümepiinu. Lizavetat rünnates tundis ta talle see-eest kaasa, sest Lizaveta oli täiesti süütu. Võlausaldaja poolõde vaatas teda enne surmasaamist anuva pilguga ning tal ei tulnud pähe isegi käsi kaitseks üles tõsta – ta oli liiga suures šokis. Varastab nende raha ja väärtesemed, ehteid sahtlitest, aga ei tunne sellest rõõmu tahtis raha perele saata ja abivajajatele anda, et iseseisev olla(ema ja õde saatsid talle tihti raha, et ta saaks oma õpinguid jätkata ning lahedamalt ära elada) .Samal ajal kui Rodja ehteid otsib saabuvad korteri ukse taha kaks klienti, kes saavad aru, et midagi on valesti kuna ust ei avata
annaabi.ee 
