"surmaminejat" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

valju häälega: «De ventre inferi clamavi, et exaudisti vocem meam, Et projecisti me in profundum in corde maris, et flumen circumdedit me.» 24 Silmapilgul, mil ta kõrge teravkaarvõlvi alt päevavalgele ilmus, seljas lai hõbedane kirikukuub musta ristiga, oli ta näost lausa kaame, nii et mõnelgi rahva hulgas mõte tekkis, kas pole see mitte üks põlvitavaid marmorist piiskoppe koori hauakividelt, kes püsti on tõusnud ja nüüd siia tulnud, et haualävel surmaminejat vastu võtta. Esmeralda, kes oli niisama kahvatu ja raidkujusar-nane, märkas vaevalt, kuidas talle raske kollasest vahast põlev küünal pihku pisteti. Ta ei kuulnud ka kohtu-kirjutaja kriiskavat häält, kui see avaliku patukahetsuse saatuslikku vormelit ette luges. Kui tal kästi öelda «aamen», siis ta ütles «aamen». Tas virgus pisut elujõudu 337 22 Ei võt a ma k a r t a ümb r i t s eva r ah va h u lk a s i d ; t õu s e, i s s an d , p ä ä s t a mi n d , j uma l ! . .