Sotsiaal ja õigusfilosoofia
Aristoteles (mittefilosoofiline ajalugu ehk faktide jada) vs Kant, Hegel, Marx jt
(valgustusajastu ehk ajalugu mõjutab mõtlemist ja arusaama vabadusest),
Dzihaad kui postkoloniaalne postmodernismi peegeldus, mitmed liidrid seal on
lääneliku haridusega ning viivad teadmised üle, käituvad lääneriikidega nii nagu
nemad käituvad nendega. Peegeldus, ntks Ameerikas piinamine ülekuulamise
vahendina ehk lääneriigid on ka silmakirjalikud ja kasutavad surmameetodit info
jaoks. Väärtust kaitstakse nende samade väärtuste rikkumisega. Läbiva joonena
on solidaarsus vaatamata võimalikule välisele kahjule.
Fundamentalism Habermas defineerib seda kui enda ideaalidest
kinnipidamist põikpäisena, keeldutakse muutumast.
Religioonis on tavaliselt olnud keegi kes religiooni tõlgendab. Modernismis oli
religioonil monopol, endisel kujul ei saa religoon aga enam ennast kehtestada.
Fundamentalism püüab taastada religooni monopoli