EKA I Essee - Surm eesti kirjanduses
vaid iseennast. Surm tuleb äkki ja aega pole enam kusagilt võtta, tuleb aegsasti muretseda ja
valmis olla, et oleksime tervelt meelestatud ja valmis surma tulekuks. Siin tuleb selgelt välja
mõlemates lugudes ja õpetustes Mülleri filosoofia võidelda patu vastu ehk üleskutse meelt
parandada ja olla surma tulekuks valmis.
2
Esimese n-ö surmaliik, millest 19. sajandi ja 20. sajandi vahelisel perioodil eesti kirjanduses
tihti juttu oli on hukkamine, mille jagan omakorda kolmeks: üldiselt lubamatu hukkamine,
ebaõiglastel põhjustel omavoliline hukkamine ja mingilmääral põhjendatud õiglane
hukkamine.
Üldiselt lubamatu hukkamise kohta on hea näide C.R.Jakobsoni esimeses isamaakõnes, kus
viidati Läti Hendriku kroonikale, millest tuleb välja näiteks, et kuigi eestlased olid 13. sajandil